MooseBelt 2025-2028 Survey

Uuringu eesmärk on koguda teadmisi põtrade (Alces alces) ja nende käitumise kohta Lätis ja Eestis. Küsitluse eesmärk on selgitada välja avalikkuse arvamus põdrapopulatsiooni seisundi ja majandamise kohta nimetatud riikides. Küsitlus viiakse läbi projekti „Ühtne põtrade (Alces alces) seire süsteem EST-LAT piirkonnas“ raames. Projekti kaasrahastab Eesti–Läti piiriülese koostöö programm Interreg.

1.Kas Teie arvates on põder oluline osa Eesti loomastikust?

Jah

Ei oska öelda

2.Milline on Teie arvates optimaalne põtrade asustustihedus ja arvukus Eestis peale jahihooaega?

Vähem kui 500 isendit

0–0,4 isendit km² kohta (vähem kui 4 isendit 1000 ha kohta)

0,4–1,0 isendit km² kohta (4–10 isendit 1000 ha kohta)

1,0 ja rohkem isendit km² kohta (rohkem kui 10 isendit 1000 ha kohta)

3.Kui suur on Teie arvates ühe põdra koduterritoorium Eestis?

Kuni 3000 ha (Eestis vastab see 20-25% jahipiirkonna keskm, suurusest)

Kuni 5000 ha (mis vastab ühe min. jahiseltsi territooriumile)

3000 ha - 7000 ha (Eestis vastab see 25%-50 % jahipiirkonna keskm, suurusest)

7000 ha - 12 000 ha (Eestis vastab see 50%-100 % jahipiirkonna keskm, suurusest)

12 000 ha - 18 000 ha (Eestis vastab see 100%-150 % jahipiirkonna keskm, suurusest)

4.Milline on Teie arvates punahirve populatsiooni mõju põdra populatsiooni muutustele?

Punahirv tõrjuvad põdrad välja

Punahirved ja põdrad elavad samal territooriumil, jagades elupaika

Põdrapopulatsioon on liigse küttimise tõttu vähenenud, võimaldades punahirvedel territooriumile laieneda

Muu:

5.Kas Teie arvates peaks Eestis põdra küttimisel rohkem arvesse võtma populatsiooni vanuselist ja- ja soolist(soo)struktuuri?

Kõik jahimehed peaksid ühiselt kokku leppima jahipidamise põhimõtetes ning kehtestama vabatahtlikud juhised jätkusuutlikuks populatsiooni haldamiseks

Kõik jahimehed peaksid ühiselt kokku leppima kindlates jahipidamispõhimõtetes ning täiendama ka õigusaktides sätestatud nõudeid

Iga jahiklubi peaks välja töötama ja kehtestama oma tingimused, mis on optimaalsed põdra populatsiooni majandamiseks

Tuleb jätkata jahipidamist vastavalt kehtivatele jahieeskirjadele

Ei oska öelda

Muu:

6.Kas Teie arvates on vajalik koostada Eestis piirkonnapõhised põdra majandamiskavad või strateegiad? (näiteks eraldi Lõuna-, Lääne-, Kirde-, Kagu- ja Kesk-Eesti jaoks)

Muu:

8.Kas olukorras, kus jahimeestel ei õnnestu ühiseid eesmärke kokku leppida, oleks vajalik kehtestada uus regulatsioon põtrade populatsiooni majandamiseks?

Jah

Ei oska öelda

Muu:

9.Kes Teie arvates peaks vastutama ebatäpsete põdraarvestuse andmete, populatsiooni majandamise puudujääkide ja liigi haldamise eest riiklikul tasandil?

EV Põllumajandus- ja regionaalministeerium

Riigimetsa majandamise keskus (RMK)

Eesti Jahimeeste Selts

Keskkonnaagentuur

Muu:

10.Kes Teie arvates peaks riigis täitma jahinduse haldamise funktsioone?

Riigimetsa majandamise keskus (RMK)

Eesti Maaülikooli Metsanduse ja inseneeria instituut

Eraõiguslik teadusasutus või organisatsioon

Eesti Jahimeeste Selts

Muu:

11.Kui suur peaks/võiks olla Eesti põdra populatsiooni suurus peale jahihooaega?

9000 - 10 000

10 000 - 11 000

11 000 - 12 000

12 000 - 15 000

13.Sugu

Mees

Naine

14.Mis on Teie kõrgeim omandatud haridustase?

Põhiharidus

Keskharidus

Kõrgharidus

Muu:

16.Kas olete jahimees?

Jah

17.Kommentaarid:

Thanks for Your response! Data is collected during the Interreg VI-A Estonia-Latvia Programme 2021-2027, project title: A unified management system of the moose (Alces alces) population in the EstLat territory. Project acronym: MooseBelt. Project id: EE-LV00111.